MÕNDA KADRINA KALMISTULT

1924. aastal asusid Kadrina kihelkonna tragid talumehed pastor Gustav Beermanni eestvedamisel kirikuesisel platsil kaevama mälestussamba alusmüüri jaoks süvendit. Mullapõuest tuli päevavalgele muistne matmispaik, mille päritolu määrasid ajaloolased 1710. aasta katkuaega. Ajaloolaste arvamuse kohaselt võis selles paigas asuda ka muinaseestlaste püha hiis.

Ristiusupühamu - kivikirik - rajati Kruusimäe kõrgeimale tipule XV sajandil. Tänagi võime kirikutorni silmata suisa mitme kilomeetri kauguselt Kadrinast, lähenedes alevikule mistahes ilmakaarest.

Kirikuümbrust hakati kasutama matmispaigana. Silmapaistvamaid (jõukamaid) isikuid maeti ka kirikupõranda alla. XX sajandi alguses laienes kalmistu kuni Tapa teeni. Leerilapsed istutasid sinna palju ilupuid. 1921-22 hakati matma kalmistu lõunaküljele, kuhu kujunes nn uus surnuaed. Kahe kalmuaia vahele veeti pinnast ning tekkis astang, mida toestati paemüüriga. XX sajandi 50ndail aastail vajas kalmistu taas lisaruumi ning võetigi kasutusele uus maaala, mis sai rahvasuus jälle nimeks "uus surnuaed".

Kadrina surnuaeda on maetud kogu kihelkonna lahkunuid. Mõnigi neist on ajalukku sellise jälje jätnud, mida mäletatakse aastakümneid ning enamgi.

Kadrina kalmistul puhkab ka lähedalasuvate mõisate baltisakslastest omanike mitme põlvkonna liikmeid. Plats B72 kuulub Dellingshausenite perekonnale, kelle järeltulijad on platsi kasutusõiguse ka ära vormistanud. Seal võime näha massiivset hauaplaati Elisabeth von Dellingshauseni (1858-1913) kalmul ja kiviriste Anita von Dellingshauseni (1860-1901), Friedrich von Dellingshauseni (1882-1890) ning Aline von Dellingshauseni (1821-1908) hauatähistena.

Platsil H42 puhkava Baron Woldemar Stackelbergi (1851-1918, Kihlevere mõisa omaniku) paekivist hauaplaat on üks viiest muinsuskaitse riiklikus registris olevast Kadrina kalmistu haua-kivist. Platsi piirab massiivne kettpiire.

Kadrina ajalukku aastakümneteks tärklisevabrikuga jälje jätnud perekond Rumbergi viimset rahupaika platsil B56 tähistab mustast marmorist uusklassitsistlikke kunstilisi lahendusi kandev memoriaal (samuti muinsuskaitse registris, rajatud 1930ndail aas-tail), millist teist sellel kalmistul ei leidu. See on jõukama klassi kalmistukultuuri ilmekas näide, mille soliidsust ja kaunidust saame meie, tänapäeva kalmistukülastajad, nautida.

Muinsuskaitse all on platsil H16 ka Baronin Sophie Ungern-Sternbergi (1894-1917) paekivist hauaplaat ja sellest paar meetrit kirdes perekonna rahupaika tähistav malmrist. Kahjuks on platsi piire ja terviklikkus hävinud.

1930ndate aastate hauakujunduse ilmeka näidisena on muinsuskaitse alla võetud Jakob Koltsi perekonna hauaplats EF257.

Muinsuskaitse all on varem olnud ka kohalike seppade poolt sepistatud metallristid, 1980. aastal loetletud 5, praegu paraku neist ülesleitavad vaid 3, kiriku põhjaküljel asuva sandikoja lähedal A83A ja teisel pool peateed asuv H74. Needki on peaaegu täielikult maasse vajunud.

Muinsuskaitse all on platsil A40 asuv Osvald Hanseni perekonna hauaansambel, millest tuleb juttu edaspidi.

Muinsuskaitset vääriks kubistlik mälestussammas platsil H3, mis pühendatud Kadrina kauaaegsele koolijuhile Paul Pedissonile. Ka sellest tuleb juttu edaspidi.

Järgnev ongi põgus pilguheit kalmistule, et juhatada teed nii mõnegi kalmu juurde, olgu see siis ammune õpetaja koolist, tuntud isik vanavanemate põlvkonnast või lähedaste rahupaik. Rahupaik on pühapaik, püha paik.

Üks kalmistukultuuri püsiväärtusi on hauatähised, millest ajahambale vastupidavamad on kivi ja metall. Kadrina kiriku põhjaseina äärde on kogutud aastakümnete jooksul suur hulk sepisriste, sest kalmupaigad, mida nad kunagi tähistasid, on antud korduvkasutusele. Kõik ristid on seppade meistritöö tunnistajad ja väärivad säilitamist. Nii mõnelgi neist võib veel lugeda Kadrina kihelkonnas ja kaugemalgi tuntud suguvõsade esivanemate nimesid. Oli ju nime märkimine hauatähisele üks mooduseid, et mälestus kalmulisest igavesti püsiks. Uute põlvkondade püha kohus on neid tähiseid säilitada ja austada, mitte lõhkuda ega rüvetada.

- - -

Arnold Friedrich Johann Knüpffer

5.07.1777 - 15.10.1843

Pastor Knüpffer teenis Kadrina kogudust 1800. aastast kuni surmani. Vaimulikukutse sai ta 1797 Jena ülikoolis. Eesti kultuurilugu tunneb teda kui kohalike rahvalaulude (ligi 600, neist 500 kirjutas üles ise) kogujat, eesti keele tuletusõpetuse ning grammatika rajajat. Ta oli Fr R Kreutzwaldi ristija ning ristiisa. Tema kalm kiriku peasissekäigu kõrval on tähistatud malmristiga.

17. XII 2000 avati temale kiriku seinal mälestustahvel (samaaegselt pastor H. Stahli mälestustahvliga).

- - -

Toomas Uttendorf

27.04.1872 - 27.09.1924,

Ta valiti 1906. a Udriku algkooli juhatajaks, viis Udriku Muusika Seltsi pasunakoori (asut 1903) kõrgele tasemele. Udriku pasunakoor käis ka Kadrina vallamajas esinemas, kui korraldati pidusid kooli ülalpidamise heaks. Ta kirjutas orkestrile ise lugusid, tegi orkestratsioonid. Mõte luua Sadulamäele peoplats pärineb temalt. Ta oli üks esimesi Kadrina Hariduse Seltsi raamatukogu lugejate ringis. Kadrina kiriku remondist ja ümberehitamisest XX saj alguses võttis kirikunõukogu abiesimehena osa nõu ja jõuga. Infarkt viis ta manalateele teenimatult vara. Kalmu platsil H4 tähistas tänulik rahvas soliidse mälestussambaga 09.10.1927.

- - -

Aliide Dahlberg

12.10.1891-22.09.1981

neiupõlvenimega Pohla, 1914-1934 Vestholm). elas 1904-1905 Kõrgemäe külas Allika talus ja õppis 1904-1906 Hulja vallakoolis. 1905. aastal ostis tema isa pool Kadapikus asuvast Aru talust. 1906-1910 õppis Aliide Kadrina Kõrgemas Rahvakoolis, järgmisel aastal Rakveres pedagoogilisel kursusel. 1911-1912 andis ta Kadrina koolis asendustunde, töötas seejärel õpetajana Järvamaal. 1914. aastal abiellus Võduvere Alt-Naela talu peremehe Gustav Vestholmiga, kes 1916. aastal suri. 1919. aastal sai Aliide Vestholmist ametnik Tallinnas. Kirjandusliku tegevusena on ta avaldanud kolm lastejuttu ("Väike Mai", "Mutionu pidu", "Aru talu lapsed"), kirjutanud umbes 20 kuuldemängu lasteraadiole, tõlkinud. Aliide Dahlbergi viimne puhkepaik on Kadrina kalmistul peaallee ääres oma esimese abikaasa kõrval platsil KL17.

- - -

Andres Strandmann

1865 - 11.05.1927

Andres Strandmann oli Vandu kooliõpetaja Hans Strandmanni vanem poeg. Noorem poeg oli Otto Strandmann (1875-1939), vahepeal ka õed. Andres Strandmann jõudis Peterburis vanglaametnikust Krestõi vangla ülemaks. Eestisse naasis ta 1917. a, elas Tallinnas. Tema kalm asub platsil B54. Huvipakkuv on tema hauatähis, must graniitrist (sõja ajal küll ülemine osa purunenud), millel venekeelne epitaaf - abikaasa järelhüüe:

spi spokoino s Bogom tšestnõi tružennik naša nenagljadnõi nezabõvajemõi vetšno ljubimõi obožajemõi moi muž Gulitška

 - - -

Alviine Pedriks

30.07.1893 - 27.09.1938

Kadrinas asuva Kruusimäe kõrtsi kõrvale ehitatud seltsimaja (kutsuti ka teemajaks) perenaiseks hakkas Alviine Pedriks aastal 1918. Ta käis ka koos oma mehe August Karjasega (28.12.1882-30.04.1937) laatadel hobuvankrilt saiakesi müümas. Haigusliku tüsenemise tõttu sai ta peagi rahva suus hüüdnime "teemaja paks". Pärast teemaja pidamisest loobumist kutsuti ta Pärnu tsirkusetruppi, kus teda demonstreeriti rahvale raha eest. Rahvas mäletab teda näinud olevat raudteejaamades loomavagunis, mille ukseavasse ta vaevalt ära mahtus. Teda peeti raskeimaks naiseks maailmas - 325 kg. Alviine Pedriksi ja tema mehe kalmud asuvad Kadrina kalmistul platsil O238. Kalmu tähistab ühine metallist sepisrist, millel on ka graveeritud nimeplaat. Et "teemaja paksu" matusetalitus Kadrina meestele füüsiliselt just kerge ei olnud, näitavad säilinud fotod.

- - -

Liisa Krimm

21.02.1881 - 04.07.1929

Aleksander Krimm

02.09.1868 - 26.01.1942

Undla vallakirjutaja, hiljem osaühingu "Viru" kassapidaja Aleksander Krimm oli pikki aastaid (1909-1936) Kadrina Hariduse Seltsi juhatuse esimees. Tema ja abikaasa Liisa Krimmi aktiivne tegutsemine seltsielus (näitemängud, peod, väljamüügid) olid seltsi püsimise nurgakiviks. Selts suutis asutada läbi raskuste Kadrina kooli, ehitada nii vana (asus Kruusimäe kõrtsi kõrval) kui ka uue seltsimaja, meie jaoks tänane rahvamaja. Kadrina on oma arengu eest palju tänu võlgu just temale. Kadrina kauaaegne kooliõpetaja Mare Sakk algatas ja viis ka korjanduse abil läbi üldsuse poolt Krimmide perekonnale mälestuskivi paigaldamise. Hauakivi avati pidulikult 29. septembril 1967 Krimmide viimses puhkepaigas platsil CE426, mis asub peaallee ääres.

- - -

Helge Hanseni hauatähis

30.03.1927 - 07.06.1933

Kaunis hauatähis - ingli kuju - varalahkunud tütre mälestuseks asus Kadrina surnuaial üsna käärkambri välisukse läheduses (plats A40). Sõja ajal kujuke purunes. Major Osvald Hansen sai Vabadussõjast osavõtnuna riigilt talu Valgma-Mägede külas (Neeruti mägede jalamil). Kuueaastase tütre viis tiisikus. Paratamatult on leinajate valu ja armastuse väljendusena püstitatud skulptuurid ka kalmistutel ilu ja pühalikkuse loojad. Ansambel on ka muinsuskaitse all.

- - -

Paul Pedisson

25.09.1890 - 14.03.1935

Paul Pedisson tuli Kadrinasse kooliõpetajaks 1912. aastal. 1920. a kosis ta kaasa Mäokülast Lauri talust. 1915-1935 oli ta Kadrina kooli juhataja, keda mäletatakse range kooliõpetajana ning seltsielu ja kultuurisündmuste aktiivse eestvedajana. Ootamatu haigus viis ta kalmuaeda teenimatult vara. Samas puhkavad ka tema abikaasa ja poeg. Tänulik rahvas püstitas 30.05.1937 mälestussamba, millel küll perekonnanimi Pedaksoo (abikaasa muutis nime). Paul, Marie ja Henn Pedisson / Heino Pedaksoo (10.09.1923-18.08.2002) kalmud asuvad platsil H3.

- - -

Rein Lubi

25.03.1860-22.02.1913

oli Udriku mõisa teomees, samal ajal ka usin näitleja ja laulja. Esimene teade Udriku laulukoorist pärineb aastast 1887. 1903. a loetakse Udriku Muusika Seltsi algusaastaks, mil hakati looma ka pasunakoori. Korjandusega koguti raha pillide soetamiseks. Rein käis läbi kõik kihelkonna talud, olles seega kõige agaram. Harjutusi tehti suure vaimustusega. Rahva suus oli ta tuntud Pika Reinuna. Ta jaksas õhtuti proovidel käia ja varavalgest ehani ka tööd teha. Oma pere majapidamise jaoks ei jagunud temal üldse aega. Nii ta oma maanatukese ära müüski, et pühenduda meelepärasele tegevusele. Selle sõbraliku, abivalmis ja naljast lugu pidava noore mehe viis tiisikus. Viimsele teekonnale saatis teda suur hulk tema talendi austajaid. Malmristilt, mis seisab peaallee ja ristuva tee nurgal (plats KL12), võime praegugi lugeda:

Väsimata Kadrina seltsielu tegelasele Rein Lubile. /…/ Kadrina Hariduse Selts. Udriku pasunakoor.

- - -

Johannes Raado

05.12.1893-08.02.1989

hauatähis platsil H2

See pika elu elanud väheldane mees tegi mõõtmatult suure töö ära Kadrina mail puhkpillimuusika viljelemisel. Ta jätkas oma õpetaja Toomas Uttendorfi tööd. Aastal 1906 sai temast Udriku puhkpilliorkestri juht. 1922. a-st oli Tapa Raudtee Muusikaseltsi orkestrijuht. 1924-1941, vabade ühenduste keelustamiseni võimu poolt, juhtis Udrikus puhkpilliorkestrit, segakoori ja meeskvartetti. Kadrina puhkpillimeeste ees hoidis taktikeppi 1947. aastast. 1949. a jõudis ärksa inimesena ka kolhoosiesimees olla. Aastad 1951 kuni 1955 veetis arreteerituna Siberis, sest oli oma majas varjanud metsavenda. Naasnuna oli Kadrina Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu puhkpilliorkestri dirigent 1955-1973. Rahvas mäletab teda hästi.

- - -

Kadrina kiriku ees kõrguva mälestuskalju lähedal näeme kahte kivipinki, millel hellitavalt nimeks Koit ja Hämarik (Fr. R. Faehlmanni muistendi järgi). Nende vahel seisab aga kivitahvel tekstiga. Kõik see moodustab kauni ajaloolise ansambli. Eesti rahvale kõige südamelähedasema luuletaja südamest öeldud sõnad raiuti kivitahvlile ikka sellepärast, et need igaviku ainuõigsust väljen-davad. Kalmistu on koht, kus muld ja süda kokku saavad. Seda väidet ei suuda kummutada ükski teine väide. Samas ei tohi unustada ka neid, kes kätel pole kalmuaeda kantud ja seda mitte omal tahtel. Ajaloo keerdkäigud pillutasid tuhandeid Eestimaa poegi ja tütreid kaugele, kus nende suurim soov oli kord kodumulda jõuda, olgu või põrmuna urnis. See soov täitus vähestel. Seepärast ongi meie surnuaias mälestustahvleid, millel lisatud tavapärastele kirjetele ka sõnad surnud ja mulda sängitatud kodust kaugel. Selline lisand võimaldab neid või mõttes kodumulda tuua, samuti ka neid, kelle viimne säng mitte mullas vaid paraku merevallas asub. Mööduja, seisata, loe, meenuta!

- - -

KADRINA KOGUDUST TEENINUD KIRIKUÕPETAJAD (TEADAOLEVAD)

Nimi   Aastad 1. Michael   1554 2. Jacob Pavo   1616 3. Georg Detmar   1627 - 1632 4. Heinrich Stahl praost 1633 - 1638 5. Reiner Brockmann praost 1639 - 1647 6. Cristian Weydenhayn   1649 - 1671 7. Johannes Bent   1671 - 1674 8. Eowald Rhanäus   1674 - 1693 9. Johann Meister praost 1692 - 1710 10. Georg Handwig praost 1711 - 1733 11. Georg Sabler (abiõpetaja)   1723 - 1729 12. Samuel Nauhausen praost 1733 - 1759 13. Otto Gottlieb Harpe   1759 - 1796 14. Joachim Gottlieb Schwabe   1796 - 1800 15. Arnold Friedrich Johann Knüpffer   1800 - 1843 16. Karl Hellenius   1844 - 1864 17. Friedrich Wilhelm Treuer   1864 - 1876 18. Daniel Burchard Lemm   1877 - 1886 19. Johannes Heinrich Luther   1886 - 1913 20. Johannes Eberhard   1913 - 1918 21. Gustav Beermann praost 1919 - 1941 22. Arnold Kais   1941 - 1955 23. Valdeko Saksen (asendusõpetaja)   17.06 - 02.09.1954 24. Kustav Viise   1955 - 1956 25. Henn Unt praost 1956 - 1986 26. Esko Süvari (hooldajaõpetaja Haljalast)   1987 - 1988 27. Illar Hallaste praost 1988 - 1993 28. Ahto Mäe   1993 - 1998 29. Meelis-Lauri Erikson   1998 -

- - -

ENDISED KOOLIÕPETAJAD KADRINA KALMISTUL

Nimi Eluaastad Plats 1. Aasamets, Mai 21.09.1934 - 23.10.1985 A 17 2. Grünfeldt, Valve 12.07.1922 - 24.08.1998 Q 173 3. Karus, Õilme 30.06.1925 - 14.10.1999 P 50 4. Konist, Helgi 12.02.1929 - 30.12.1982 EF 213 5. Kreek, Karl 20.11.1908 - 28.09.1985 H 18 6. Kreek, Stella (Kolu ja Hulja ) 09.03.1925 - 12.07.1996 H 18 7. Kärmik, Edgar 06.06.1915 - 10.11.1981 B 73 8. Liiv, Elmar 07.01.1903 - 25.06.1993 B 10 A 9. Nukk, Kalev 16.11.1929 - 17.09.1980 P 52 10. Nukk, Senta 21.04.1931 - 02.10.2002 P 52 11. Nõmmaru, August 10.06.1886 - 1979 P 102 12. Ojavee, Ruth 05.07.1927 - 19.02.1997 MN 121 13. Olesk, Leo 19.06.1913 - 01.05.1975 H 12 14. Olesk, Valve 15.10.1923 - 28.12.2001 H 12 15. Orupõld, Laine 04.11.1925 - 30.03.1968 H 12 16. Pedisson, Paul 25.09.1890 - 14.03.1935 H 3 17. Peetvere, Aldur 1899 - 1988 CE 101 18. Raik, Ado 11.07.1928 - 13.02.1993 EF 173 19. Raik, Kunda 03.05.1925 - 13.05.1993 EF 173 20. Randma, Anette 13.11.1897 - 01.11.1977 B 27 21. Roger, Liidia 07.12.1908 - 08.03.1986 B 54 22. Roger, Elmar (Rakvere I KK) 11.11.1899 - 13.01.1953 B 54 23. Sakk, Hendo 28.03.1907 - 25.10.1965 B 89 24. Sakk, Mare 12.04.1903 - 16.06.1972 B 89 25. Sallaste, Marie 13.10.1901 - 28.02.1985 H 9 26. Sendre, Made 12.04.1902 - 06.04.1994 EF 193 27. Tamm, Aino 27.03.1912 - 13.06.2000 H 34 A 28. Viese, Kaljo 31.10.1925 - 31.12.1997 P 6 29. Voolaid, Elmar 11.11.1905 - 16.11.1993 KL 112A 30. Voolaid, Hilma 06.10.1924 - 20.11.2000 KL 112A 31. Õisma, Evald 19.05.1929 - 30.08.1993 CE 74/75

- - -

KADRINA HARIDUSE SELTSI LIIKMED - KOOLIASUTAJAD

Nimi Eluaastad Plats 1. Krimm, Aleksander 02.09.1868 - 26.01.1942 CE 428 2. Siiak, Joosep (köster) 08.12.1858 - 21.06.1922 H 27 3. Lemnits, Jaan 06.03.1894 - 19.10.1971 MN 25

- - -

Muistne rõngasrist Kadrina kiriku ees. Praegusele asukohale paigutati rist 1970ndate aastate alguses. Algselt tähistas see Mäeotsa talu peremehe matmispaika. On teada, et selle püstitas tema väimees Jürgen. Ristile raiutud kiri ei ole küll enam loetav. Muinsuskaitseameti arhiivis säilitatav tekst ütleb järgmist (sulgudes olevad sõnalõpud on ilmselt olnud tuhmunud või ei olegi välja kirjutatud olnud):

NICOLAVS
MEAZ IST GEW
ESEN ALT
63 IAHR
SCHWGER SOHN
MEAZ GERGEN
HAT DISE KRE(UZ)
SETSEN LAS(SEN)
MDCLXXV

- - -

Pühendatud Neeruti Seltsi loojale ja esimesele esimehele
Enn Loigule (17.09.1938 - 02.04.2003),
kes puhkab Kadrina kalmistul platsil H 92.
Tema suureks sooviks oli Kadrina kalmistut
tutvustav trükis, mis paraku tal endal nägemata jäi.

lehe algusse