Eduard Leppik · Trükitud tööd · Avaldatud artiklid · ERA kaastööd · Tunnustused · Neeruti Seltsi auliige · Eduard Leppik 80 · Sooja südame ja koduga Eduard Leppik · In memoriam · Oma auliiget leinab NS

MINU ELU- JA TÖÖKÄIGU LÜHIÜLEVAADE

Mina, Eduard Leppik, olen sündinud 11. oktoobril 1924. aastal Mõisakülas Pärnumaal (praeguse jaotuse järgi Viljandimaal). Õppisin 1933-1939 Mõisaküla 6-kl Algkoolis, 1939-1941 Mõisaküla Tööstusõpilaskoolis, sellega rööbiti 1940-1941 Mõisaküla Linna 7-kl Täienduskoolis, 1941-1942 Abja Alamaastme Gümnaasiumis ja 1942-1943 Pärnu I Gümnaasiumis.

Märtsis 1943 mobiliseeriti mind Eesti Leegioni. Detsembri alguses 1943 sain Neveli lähedal haavata. Aprillis 1944 tunnistati mind taas rivikõlbulikuks. Sama aasta maikuus suunati mind algul Paldiskisse, seejärel suvel Kloogale, kus teenisin sõjaväetelefoni-keskjaamas.

20.-23. septembril 1944 olin Keilas admiral J. Pitkale alluvas üksuses. Kui punavägi vallutas Keila, läksin jalgsi mööda metsi Kilingi-Nõmme lähedale Karukülla, kus redutasin vanaisa juures kuni maikuu alguseni 1946. Siis otsustasin Läände põgeneda. Valgas sain inimestelt teada, et see on lootusetu ettevõtmine. Siis ma legaliseerusin.

Lõpetasin Valga I Keskkoolis ühe talvega nii 10. kui ka 11. klassi. Seejärel õppisin 1947-1952 Tartu Riiklikus Ülikoolis läänemeresoome keeli. 1952-1978 töötasin õpetajana Väike-Maarja Keskkoolis, kus kogusin agaralt murdematerjali ja rahvaluulet. Seal asutasin 1963. aastal koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja Valla Muuseum. Muuseumis tegutsemine viis mind intensiivsele süstemaatilisele kogumistööle, aga ka kogutud materjali koduuurimuslike ülevaadete koostamisele. Selle materjali põhjal avaldasin kuni XX sajandi lõpuni ajakirjanduses 333 kirjutist. Eraldi raamatuna õnnestus mul kuni Eesti taasiseseisvumiseni trükki anda ainult kaks brošüüri - "Gruusia NSV" ja "Väike-Maarja". 1994. aastast alates kuni 2004. aastani olen avaldanud 28 brošüüri ja raamatut - peamiselt koduuurimuslikud ülevaated ja kodukandi vaatamisväärsuste tutvustused, nende hulgas ka siiski neli lasteraamatut ja üks näidend. Praegusel hetkel, s o 2004. aasta augustikuu alguseks, on trükikojale üle antud 3 käsikirja. Mõned ootavad veel järge.

Väike-Maarja perioodil olin aktiivne matkaja ning orienteeruja, organiseerides ja juhendades seda ka koolinoorte seas. Saavutasime arvestatavaid tulemusi võistlustel.

Minu tööd tunnustas Eesti Vabariik 1998. aastal Valgetähe teenetemärgi 5. klassi ordeniga. Peale selle olen saanud viie asutuse ja organisatsiooni teenetemedaleid, olen Emakeele Seltsi auliige ja Väike-Maarja valla aukodanik (vt lisa Tunnustused).

Minu peres kasvas 4 last ning 1 kasupoeg (ooperisolist Vello Jürna). Mul on 15 lapselast ja 3 lapselapselast. Lastest on kõrgem haridus ühel lapsel ja kasupojal ning kahel lapselapsel. Kolm lapselast on alles õpilased, üks õpib kõrgkoolis

Olen innukalt uurinud Lääne-Virumaa, eriti Väike-Maarja ning Kadrina valla keelt ja kultuurilugu. Olen püüdnud võimaluste piires seda raamatute ning artiklite avaldamisega teha kättesaadavaks võimalikult suurele asjahuviliste hulgale. Selle eesmärgi saavutamiseks olen konsulteerinud ka paljusid Lääne-Virumaa uurijaid ning diplomande ja kraaditaotlejaid.

Võduveres 1. augusti 2004

Eduard Leppik

Paar fotot 2004 suvest Viesede suguvõsa kokkutulekult.

lehe algusse