|
Võduvere
VÕDUVERE
VÕDUVERE VARASEMAST AJALOOST
Võduvere nimi on kirjalikul kujul esimest korda jäädvustatud
13. sajandi esimesel veerandil. See on säilinud 1241. a
ümberkirjutatud kujul ürikus Libor Ceuzes Daniae (Taani
hindamisraamat). Küla tegelik vanus on aga vähemalt 1200 aastat
suurem, sest praegu on Võduvere küla lõunasotsal
säilinud ühe lohuga kultusekivi ning Loobu jõe ja endise
Päri karjamõisa hoone vahel seitsme lohuga kultusekivi. Mõlemad
kuuluvad väikelohuliste kultusekivide tüüpi. Eestis lõppes
nende tegemine Rooma rahuajal, s.o. meie ajaarvamise algussajandeil. Seega
ulatub Võduvere algus vähemalt 2000 aasta kaugusele.
Kuni Põhjasõjani pole Võduvere nimi dokumentidest teada.
1710. aastast alates, kui Tallinn ja Saaremaa alistusid Vene vallutajaile
ning kohalikud mõisnikud asusid oma majandust korrastama, leidub
Võduvere kohta üle ootuste rohkesti päris üksikasjalikke
teateid.
Nii asutas mahapõletatud Neeruti mõisa pärija, ilmselt
majanduslikuks kosumiseks, Jõetaguse ja Võduvere karjamõisad,
millest viimane asus Kirsimäel kunagise Kasteniidu kõrtsi
läheduses.
Põhjasõja sündmusi oli Võduvere ümbruses
tihedasti, ilmselt ka lahinguid, sest suur sõdurite matmispaik oli
Ristamäel, otse uue (praeguse) teetrassi lõunaküljel.
Väiksemad matmiskohad olid Valgeristimäel kivide Pruut ja
Peigmees juures ning Järvelagedal.
1858. a kaardil oli Võduvere Eeskülas talusid juba nii tihedasti,
et neid hakati sealt Tagaküla maile viima, kus seni olid olnud ainult
saunakohad.
Võduvere Eeskülas olid 20. sajandi alguses renditalud:
Otsa-Tõugu (Harry Hallikmann, muudetud kujul Aldur Haljak);
Harju (Aleksander Hallikmann); Madi (Mihkel Viise);
Madise (Johannes Hallikmann); Juhanirahva (Aleksander Allikas);
Oha (Hans Laast).
Võduvere Tagakülas olid samal ajal juba päriseks
müüdud talud: Esku, mõisa kirjas Veski-Kaarli,
rahvasuus Veskirahva, kuna asudes veel Eeskülas jõe
ääres elas seal Võduvere veskimölder (uues asupaigas
Jaan Viikmann); Väljaääre (Jakob Tepper);
Välli (Johannes Steinfeldt, hiljem Otto Säde); Koitla
(Joosep Veiderpass); Miku-Otto, rahvasuus Miku (Jakob
Schönfeldt). Kolm viimatimainitud talu tekkisid algse Mikko-Otto
talu jagamise tulemusena ühe venna ja kahe õe vahel.
Alt-Naela ostis 1893 Madis Vestholm (suri 1913). Tema poeg Gustav
abiellus 1914 Alide Pohlaga Kadapiku külast. Gustav suri 1916. Koha
päris vend Jakob Vestholm, kes elas Tallinnas. Talu asus majandama õde
Elisabeth, kes abiellus rätsep Rudolf Lampega Udrikust. Nende tütar
Meta (muutis nimeks Laanerünk) aitas emal talu pidada. Meta Laanerünk
suri Alt-Naela talus 1972. Kraani talu ostis Kaarel Vallbaum.
Sonne talu sai Jaan Sonnelt 1894 kingituseks Gustav Viise.
Alt-Tõugu talu ostis mõisalt Pihlakametsa Andres, kes
müüs selle edasi Heinrich Rosenfeldtile, kes omakorda müüs
sajandivahetusel talu põhjapoolsema tüki Alt-Tõugu
A nime all Freimuthile. Hiljem asus sinna Siispool. Alt-Tõugu
B pärandas Rosenfeldt oma pojale, kes müüs edasi Gustav
Villmannile (uus nimi Viilma). Talu kuulub praegu G. Viilma väimehe
Arnold Kõivu (suri 1996) pärijaile. Viimane talu vastu Päri
karjamõisa piiri oli Kivitoa (August Saaga). Võduvere
koosseisu kuulusid veel Kuresöödi (Jaan Moor),
Mustakatku (Neuhaus) ja Pikasoo (Steinfeldt).
1919. aasta maareformiga liideti Võduverega ka Mäeotsa
(Juhan Viikmann) talukoht. Päri osa (liideti Võduverega 1976)
tekkis 1919. aasta maareformiga ja ehitati välja 1920ndail aastail.
Eduard Leppik
Võduveres, 07.06.2000
VÕDUVERE KÜLA TRADITSIOONID
Küla esimene traditsioon, mis haarab kõiki küla alalisi,
endiseid ning suveasukaid, on külakokkutulekud iga kahe aasta
tagant. See mõtte looja oli küla põliselanik Kaljo
Viese (1925-1997).
I külakokkutulek toimus 23. ja 24. juunil 1989. Üritus toimus
hästi ette valmistatud kava kohaselt, saades alguse
Alt-Tõugu talu avaral õuel küla lipu
heiskamise ning vimplite jagamisega. Külakosti laulu näol tõi
Kadrina Rahvamaja meesansambel Wirro, mille kauaaegne liige
oli ka Kaljo Viese. Leidis aset südamlik kohtumine suure hulga
praeguste ja endiste külaelanike vahel, kes palju aastaid polnud kokku
saanud. See oligi üks kokkutuleku eesmärkidest. Teise eesmärgina
valiti külavanem, kelleks rahvas üksmeelselt valis Kaljo
Viese. Mäeotsa mäeveerul (vanas kõnepruugis
Männimäel) läideti õhtu saabudes jaanituli,
mille juurde kuulus mitu lõbusat koosveedetud tundi täis rahvalikke
võistlusmänge ning tantsu nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Järgmisel hommikul võeti ühist hommikueinet
Alt-Tõugu õuel, kust siirduti Kadrina kirikusse
kontsert-jumalateenistusele. Järgnes väike ekskursioon
küla põlistesse talukohtadesse, suplus küla oma kaunis
Orajärves ning ühine lõunasupi söömine. Kokkutuleku
kõrghetk oli mälestuskivi avamine Mäeotsa mäeveerul
ning kokkutuleku tamme istutamine. Mälestuskivi pühendati
külaelanikele, kes 1941-1944 viidi oma kodudest punase terrori ohvritena.
Nende nimed on raiutud kivisse. Kokkutulekute traditsioon oli avatud ning
see tõi omakorda kaasa mitu uut traditsiooni.
II külakokkutulek toimus 23. juunil 1991. Esimese kokkutulekuga
saavutatud skeemile lisandus uusi nüansse - Enn Loigu (1938-2003)
Neeruti-teemalised luuletused; Võduvere Ajaleht; konkurss
Võduvere Matsi ja Võduvere Piiga tiitlile; eelmise
kokkutuleku videofilmi ühisvaatamine. Osalejaid oli 131 (registreerimislehe
andmeil).
III külakokkutulek toimus 23. juunil 1993. Lisaks meelelahutuslikule
kavale peeti vajalikuks ka küla probleemide arutelu.
IV külakokkutulek toimus 23. juunil 1995. Osalejaid oli 88. Vihmane
ilm ei heidutanud. Bussiekskursiooni läbi küla ilmestasid Eduard
Leppiku (s 1924, Võduvere küla elanik), tuntud koduuurija
asjatundlikud selgitused. Õhtusel koosviibimisel kõneles Kadrina
vallavanem valla perspektiividest. Külakoosolek arutas küla
majandus-probleeme ning valis külale uue juhatuse. Abikülavanemaks
valiti teiste seas ka Ülo Kais. (Kui Kaljo Viese oli raske haiguse
tagajärjel lahkunud Manalateele 31.12.1997, valiti Ülo Kais,
sündinud 11.06.1951, külavanemaks.)
V külakokkutulek toimus 23. juunil 1998. Mälestati
külavanem Kaljo Vieset. Üritused kulgesid tavapärase plaani
kohaselt. Külainventuuri andmeil oli külas 31 elamiskõlblikku
eluhoonet; 56 kohalikku elanikku, neist 21 meest, 20 naist, 15 last, kellest
5 olid koolieelikud; 247 ha põllumaad, mis kõik oli üles
haritud.
VI külakokkutulek toimus 23. juunil 2000 tavapärase plaani
järgi: kogunemine, avamine, lipu heiskamine, ettekanded,
külaprobleemide arutelu, videofilmide vaatamine, spordiüritused,
naljamängud, jaanituli. Suurt huvi pakkusid fotonäitus Võduvere
elamuist 1998-2000 ja Eduard Leppiku ettekanne Võduvere vanemast ajaloost.
Vaadata oli ka Kadrina valla vastvalminud videofilm "Suur väikeses".
Osalejad said omandada ka küla oma raamatu "Võduvere küla
lühiajalugu", mille Kaljo Viese oli valmis saanud vahetult enne
lõplikku lahkumist.
VII külakokkutulek toimus 23. juunil 2002. Kokkutulekule eelnes
külaaktiivi mitu koosolekut (23.02.; 19.05.; 09.06.). Lääne-Viru
Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) maakondlik komisjon otsustas 19.06.2002
toetada projekti Võduvere küla kokkutulek rahaliselt 10000
krooniga. Kokkutulekul leidsid aset kõik juba traditsiooniliseks saanud
tegevused, sealhulgas presidendi tule toomine vallavanema poolt ning
vallaprobleemidest/saavutustest kõnelemine. Külakoosolekul valiti
Võduvere Seltsingu, loomise lepingu sõlmisid Ülo
Kais ja Juhan Viise 25.05.2002, vanematekogu, arutati seltsingu
täiendamist, järgmise kokkutulekuga seonduvat ning
finantsküsimusi.
Kogu küla haarava traditsiooni kutsus ellu külavanem Ülo Kais,
kes igal aastal koos abi(de)ga 1. jaanuaril külastab isiklikult
kõiki küla peresid, et soovida head uut aastat.
Küla poolt mälestatakse lahkunuid maakonna ajalehes ning
toetatakse lahkunute peresid rahaliselt võimaluste piires.
Küla järjepidevuse huvides on toetatud/tervitatud juurde tekkinud
noorperesid ning vastsündinud külaelanikke.
Küla juubilare peetakse meeles kingituste ning õnnitlustega
külajuhtkonna poolt.
Küla tegevused ja elu-olu on avatud suhtlemises üldsusega,
vallavalitsuse ja -juhtidega, teiste ühingute ja organisatsioonidega
(Neeruti Selts).
Küla aktivistid ja juhtkond on hakanud koos käima nn
mõttetalgutel (toimus 23.02.2003), et ühiselt välja
mõelda, planeerida ja kujundada küla arengut ja igapäevaelu.
28.04.2003 eraldas Kohaliku Omaalgatuse Programm Võduvere
Seltsingu projektile "Meie Võduvere" 10400 krooni rahalist toetust.
Projekti üritusteks olid võllkiige ehitamine, kokkutulekute platsi
korrastamine ja tuletõrjepäeva korraldamine.
Küla on välja kujundanud oma kooskäimiskoha looduses.
Traditsioonilisest jaanituleplatsist Mäeotsa metsaveerel Võduvere
Tagakülas, kus asuvad nii mälestuskivi kui ka lipuvarras, on kujunenud
paik mitmesugustele üritustele. Sinna on rajatud kvaliteetselt ja
loodussobivalt kaks katusealust laudade-pinkidega, välikäimla,
alaline lõkkekoht ning ehitati puidust võllkiik. See
kõik paneb aluse ürituste korraldamisele.
Rahvarohke, kõigile avatud üritusena toimus 28.06.2003 Võduvere
pritsimeeste päev. Koostöös Lääne-Viru
Päästeametiga demonstreeriti mitmesuguste hädaolu-kordade
lahendamist. Atraktiivsed olid nii põleva majakese (just selleks puhuks
ehitatud) kui ka sõiduauto kustutamised. Olid tegevused ja
võistlusmängud lastele.
Lääne-Viru V Maapäeva raames oli palutud Võduvere
külas vastu võtta ühe teemapäeva - Keskkond
eile, täna, homme. Roheline maakond - osalejaid Eesti Loodusfondi
projektijuhi Toomas Trapido juhtimisel. Küla korraldas autobussitäiele
osalejaile retke Fr. R. Kreutzwaldi sünnipaika (asub Jõeperes,
seega Neeruti lähistel) ning Neeruti järvede-mägede maile
Neeruti Seltsi retkejuhi abiga. Küla ajaloost kõneles Eduard
Leppik, kelle elupaik on kiigeplatsi vahetus läheduses. Vabas looduses
kiige- ja lõkkeplatsil pakkusid küla noored neiud ja küpses
eas pereemad maitsvat lõunasööki otse lõkkelt - hernesupp
külavanema Ü. Kaisi põllul kasvanud saagist, piim Harju
talu toodangust.
Kreutzwaldi aasta tippüritus Kadrina vallas - Rakvere Teatri
etendused Neeruti Sadulamäel - ning sellega kaasnevad üritused
Neeruti LKA-l 13.06.-13.07.2003 puudutasid ka Võduvere elanikke.
Intensiivistus liiklus, samas tõi kaasa ka piiranguid. Eriti
sündmuste keskmes oli Kuresöödi kui tegevuste keskmes
paiknev talu. Küla suhtus üritusse arusaavalt ja loovalt. Tänu
heale ettevalmistusele ning informeeritusele ei kaasnenud ühtegi
arusaamatust ega mitterahulolu ilmingut.
23.08.2003 läbis küla rahvusvahelise autoralli üks
kiiruskatsetest. Varasemad kokkulepped ning mõistev suhtumine
säästis külateid.
lehe algusse
|
