Loodusretked · Loodusretkejuhtide koolitus · Õpitoad

LOODUSRETKED

Enne kui Nuustakule minema end sead,
Pariisis tingimata ära käima pead!
Ei maksa kaugelt otsida,
siinsamas üht-teist avasta!
(Enn Loik)

Matkajale ja kultuurihuvilisele pakub Neeruti Selts loodusretki Kadrinas, Neeruti, Kallukse ja Viitna maastikukaitsealal ning Ohepalu looduskaitsealal:

Nr Retk Pikkus Kestvus Elamused Lisateenused 1. Kultuurilooline Kadrina 2 km 1 tund Tutvumine XX saj alguse Kadrina kultuurilooga, ehitistega, kiriku ja kalmistuga, mälestusmärkidega (emakeele ausammas) Ostuvõimalus (8 kaup- lust), toitlustamine (2 söögikohta), WC 2. Neerutist Ristamäele         2.1 mööda Valgeristi oosi 3 km 2 tundi Kaunid loodusvaated, kõrg- ja madaltaimestik, rada oosiharjal Toitlustamine piknikuplatsil*, kuum rohutee lõkkelt*, WC 2.2 mööda Linnamäe oosi 3 km 2 tundi 3. Kuresöödilt Pariisi 7,5 km 4 tundi Kaunid loodusvaated, kõrg- ja madaltaimestik, rada oosiharjal, lohud ja mõhnad Toitlustamine Pariisi puhkekeskuses*, WC 4. Järvede ring 3 km 2 tundi Kaunid loodusvaated, kõrg- ja madaltaimestik, rada oosiharjal, lohud ja mõhnad, Ees- ja Tagajärv (supluskoht) Toitlustamine piknikuplatsil*, kuum rohutee lõkkelt*, WC, Tagajärvel supluskoht 5. Perasmäe ring 6 km 4 tundi Kaunid loodusvaated, kõrg- ja madaltaimestik, rada oosiharjal, lohud ja mõhnad Toitlustamine piknikuplatsil*, kuum rohutee lõkkelt*, WC 6. Kallukse "mägedes" 3 km 2,5 tundi Avatud loodusvaated, iidsed puud, Loobu jõe org, kaitsealune madaltaimestik (sh käpalised) Toitlustamine (erinevad vormid)*, majutusvõimalused*, WC 7. Viitna metsades 6 km 4 tundi Pikkjärv, Linajärv, Nabudi järv, väike raba, erinevad metsatüübid, oosid, mõhnad, iidsed puud, rikkalik alustaimestik, seenerohkus, kõik levinumad metsmarjad Toitlustamine (erinevad vormid)*, majutusvõimalused*, WC 8. Ohepalu rabamatk 6 km 4 tundi Ohepalu Suurjärv, rabamaastik, puud kui skulptuurid, värvide mäng samblal ja samblikel, jõhvikad, retk ka oosiharjal, jäljed metsloomade tegevusest Toitlustamine (erinevad vormid)*, majutusvõimalused*, WC 9.

* teenused ettetellimisel; retke ja retkejuhi tellimine telefoni teel või e-postiga:
Neeruti - Anne Raava telefon 53844843
Viitna - Sirje Kuusik telefon 5153573
Kallukse - Sirje Kuusik telefon 5153573
Ohepalu - Õnnela ja Ahto Neidek telefonid 3250325; 55630325
Kõik marsruudid - elektronpostkast: neerutiselts@hot.ee

Loodusretkede hinnakiri
Kinnitatud: juhatuse protokoll nr 45 05.01.2006

Min suurus Max suurus Teenus Aeg Tariif Grupp 5 12 Loodusretke juhtimine 1 tund 150 krooni Minigrupp 1 4 Loodusretke juhtimine 1 tund 130 krooni

Regulaarretkede, mis toimuvad 1 kord kuus, osavõtumaks on: seltsi liikmele 10 krooni, mitte seltsi liikmele 20 krooni.

NEERUTI

Nimetus Neeruti tähistab Pandivere kõrgustiku põhjaserva jäävat looduskaunist kohta, millest suurem osa jääb Kadrina valla piiresse. Neeruti meenutab veidi kuumaastikku: kõrged ning valdavalt kuusemetsaga kaetud seljakud ja kühmud vahelduvad tihedalt orgude ja lohkudega. Rändur leiab siit eest Eesti kõige esinduslikuma oosistiku. Metsad varjavad kõrgeid teravaharjalisi oose, mis kujult meenutavad serviti olevaid avamata hernekaunu ning mille kohati kolmekümne meetri kõrguste nõlvade kallak võib olla isegi kuni 45°. Nendele lisaks leidub lamedamaid lavaoose, mis sarnanevad vormileivale, põrandaleivakujulisi vooresid ja kuklikeste moodi mõhnasid. Neeruti pinnavorme kutsutakse tabavalt Kalevipoja künnivagudeks, kuna Neerutis arvatakse meie rahvuskangelane põldu kündnud olevat. Kõrvuti kul-gevad piklikud oosid jätavad mulje, nagu oleks keegi hiigelsuure adraga üle maastiku tõmmanud. Maastikukujundaja au kuulub tegelikult jääajal neid paiku katnud hiiglaslikule mandriliustikule. Jääaja pinnavorme Eestis kõige põhjalikumalt uurinud geoloog Endel Rähni on Neeruti nimetanud tabavalt jääaja muuseumiks, sealsete pinnavormide mitmekesisuse tõttu.

OHEPALU

Ohepalu raba asub Kõrvemaa kirdeservas. Raba on nimetatud arvatavasti kõrval asuva samanimelise küla järgi. Alustades Ohepalu külast matka, satume kohe küla taga kitsale siirdealale, kus kasvab segamets, milles siin-seal valgusküllasemaid männitukkasid. See kitsas metsariba kujutab endast üleminekuala mineraalmuldadelt turbasamblaga kaetud alale. Astudes mõne sammu rabasse märkame kohe arvukalt kandilisi korra-pärase kujuga laukaid. Need omaaegsed turbavõtukohad ääristavad külatagust rabaserva. Liikudes edasi mööda õõtsuvaid rabamättaid, märkame et rabapind ei vaju oluliselt jala all, kuna tegemist on pinnavee toitelise kõrgrabaga. 2002. a kuival suvel matkati rabas rannaplätudega. Ümberringi näeb erineva kuju- ja suurusega laukaid. Siin-seal hakkavad silma õõtsikuga kaetud rohelised laigud. Need on kinni kasvanud laukad, mille peale ei maksa väga julgelt astuda - samblakihi all võib olla mitu meetrit vett. Liikudes edasi mõnisada meetrit, silmame enda ees lagedat vetevälja. See on Ohepalu Suurjärv - kõige suurem järv Lääne- Virumaal. Järve pindala on ca 67 ha. Kogu järve ümbritseb mitmekümne meetri laiune õõtsikuriba, mis näitab, et järve pindala oli varem tunduvalt suurem. Aga mismoodi tekkis nii suur veekogu Ohepalu raba keskele. Üks arvamus on, et järv on jäänuk kunagisest suurest veekogust, mis varematel aegadel ulatus küla äärde välja. Teise teooria järgi tekkis järv raba põlengust jäänud lohku. Viimase teooria kasuks räägib ka asjaolu, et järve põhi on kaetud kändudega.

VIITNA

Kõrtsi vastast Kadrina poole suunduv tee viib meid Viitna järvedele. Väikejärve ehk Linajärve pikkus on 390 m, suurim laius 180 m, pindala 4,5 ha. Veekihi suurim sügavus on 5,1 m, mineraalset põhja katab veel 8-meetrine mudakiht. Linajärve nimi on tulnud sellest, et vanasti kasutasid kohalikud talupojad järve linaleotamise kohana. Veidi eemal, üle maantee asub Viitna Suurjärv ehk Pikkjärv, mille pindala on 16 ha, sügavus keskmiselt 6 m. Vesi on selge ja läbipaistev. Mõlemad järved asuvad glatsiaalse päritoluga nõgudes, mis on tekkinud mandrijää taandumise ajal umbes 11000 aastat tagasi. Neid ümbritsevad mandrijää sulamisel tekkinud kõrgendikud - piklikud, teravaharjalised vallseljakud ning ovaalse põhiplaaniga mõhnad. Piklikud vallseljakud meenutavad hiigelsuurt raudteetammi. Need markantsed pinnavormid kujunesid välja liustikujõgedes ja tunnelites, mille kaudu sulaveed transportisid peeneteralisi kruusa- ja liiva-osakesi. Vallseljakute nõlv võib ulatuda Eesti tingimustes kuni 42?, mis on juba päris järsk mägi. Küngaste ja vallseljakute vahelistes nõgudes paiknevad soolapid või järvesilmad. Suurjärv kuulub Eesti haruldaste vähetoiteliste järvede hulka, kus kasvavad taimharuldused - vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ja järv-lahnarohi (Isoetes lacustris). Suurjärve kaldad on kõrged ja liivased. Eriti põhjakallas, mis on ümbruskonna rahva soositud puhkamiskoht.

KALLUKSE

Kallukse maastikukaitseala on rajatud Loobu jõe ürgorus asunud aluspõhjalisele saarkõrgendikule settinud servamoo-dustiste kaitseks. Pinnakattematerjaliks on kruus ja moreen. Kõrgeim absoluutne kõrgus on 113 m. Küngaste laed ja järsemad nõlvad on kaetud metsaga, mis kaitseala kogu-pindalast moodustavad umbes 20%. Domineerivad sürjakuusikud, kuuse- lepametsad, ohtralt leidub pihlakavõsa. Kõrgendiku metsadevahelisel niidul kasvab kahelehist käokeelt ning harilikku käoraamatut. Kallukse kaitseala eesmärk on huvitava geomorfoloogilise objekti kaitse. Keelatud on risustada maastikku sobimatute ehitiste ja kommunikat-sioonidega. Maastiku üldilme säilitamiseks on ainsa raieliigina keelatud lageraie. Kallukse lõunapoolses osas paikneb suur rändrahn - Lodikivi ehk Linda-Neitsi kivi. Muistendi järgi toonud "Kalevi naene" kivi põlles kaasa, tulles lõuna poolt, põllepaelad aga katkenud enne mäge ja kivi kukkunud maha.

lehe algusse