|
Neeruti, kaunis koht Kadrina lähedal
NEERUTI, KAUNIS KOHT KADRINA LÄHEDAL
Kadrina alevikust lõuna pool asub Neeruti maastikukaitseala, mis loodi
1957. aastal. See on väga ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala,
kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed - oosid - vahelduvad
väikeste järvedega. Piklikud kitsad ja teravaharjalised oosid on
tekkinud umbes 10000 aastat tagasi, kui siit taandus jääaeg.
Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud
Neerutit jääaja muuseumiks.
Kaitsealal ei tohi liikuda väljaspool teid ja radu. Ööbimiseks
ja lõkke tegemiseks on matkajate tarvis rajatud tähistatud platsid.
Kalapüük, seente ja marjade korjamine toimub üldises korras.
Neerutis on neli järve: Eesjärv, Tagajärv, Orajärv ja
Sinijärv. Ees- ja Tagajärv on kõige suuremad. Nad on omavahel
ühendatud väikese kanaliga, millest matkajate jaoks on üle
ehitatud sild. Kanali laskis väga ammu kaevata Neeruti mõisnik,
et pääseda paadiga ühest järvest teise. Suplemiseks on
sobiv ainult Tagajärv. Orajärv on raskemini ligipääsetav
ja Sinijärv asub nii soo keskel, et tema ilu saab nautida vaid eemalt.
Järvedes on elupaik paljudel kalaliikidel. Ka on Neeruti järvedes
levinud haruldane taim - valge vesiroos - ja seda ei tohi murda. Valge vesiroos
on looduskaitse all. Laialt levinud on ka sarapuu - põõsas,
mille viljadeks on pähklid.
Kuna Neeruti loodus on väga ilus, armastavad matkajad seda paika. Seal
on võimalik retkejuhi juhtimisel läbida nii lühemaid kui
ka pikemaid matkaradasid. Seal saab tutvuda paljude harudlaste taimedega:
puude, põõsaste ja rohttaimedega.
Eesti rahvamuistendid räägivad sellest, et need pikisuunalised
oosid on muinasajal kündnud Kalevipoeg, Eesti rahvuskangelane. Kuna
Eesti rahvuseepose KALEVIPOEG pani kirja Friedrich Reinhold Kreutzwald,
hakkas kohalik rahvas IXX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses seda
paika kutsuma KREUTZWALDI PARGIKS. Kirjaniku sünnikodu asus siit
4 km lõuna poole. Rahvas on tähistanud selle paiga
mälestussambaga. Hiljem on kohanimena rohkem levinud NEERUTI
mõisnik Nierothi järgi.
Sadulamäel, mis on nime saanud Kalevipoja hobuse sadula järgi,
hakkas rahvas koos käima, et pidusid korraldada. Sinna ehitati ka
väike laululava ja tantsupõrand. Esinesid laulukoorid ja
rahvatantsijad. Need olid kohalikud laulupeod.
Kuna 2003. aastal möödub 200 aastat Fr.R. Kreutzwaldi sünnist,
on Eestis kuulutatud välja Kreutzwaldi aasta. Kadina vald tähistab
seda üritustega Neerutis 13. juunist 13. juulini. Rakvere Teater esitab
seal vabaõhuetenduse Kalevipoja ainetel. Esinevad kohalikud
isetegevuslased. Sellisel moel avaldab tänapäev austust meie eepose
loojale. Rahvas hoiab ja hooldab Neerutit, mis on kauni looduse ja
kultuuripärandi sümbol.
Loe lisaks:
lehe algusse
|
