|
Kadrina alevik
KADRINA ALEVIK
Kadrina alevik asub Lääne-Virumaal. 15 km kirde suunas asub
maakonnalinn Rakvere, 15 km edela suunas Tapa linn. 15 km loode suunas asub
looduskaunis koht Viitna oma järvede ja metsaga. Seal algab ka mereni
ulatuv Lahemaa looduskaitseala, mille keskus asub Palmse mõisas. Mereni,
mis kannab nime Soome laht, jääb veel umbes 15 km. Mere
ääres on tuntud suvituskoht Võsu. Kadrinast paar kilomeetrit
lõuna poole algab Neeruti maastikukaitseala. Seal on 4 järve
ja palju väikesi piklikke mägesid, mida nimetatakse oosideks. Neeruti
on tuntud puhke- ja matkakaoht.
Suurem osa Kadrinas asub Loobu jõest paremal pool, kuid umbes 30 maja
asub ka vasakul kaldal. Need on peamiselt individuaalelumajad. Kadrinas on
üldse mitusada inividuaalelumaja, kuid on ka kahe-, kolme- ja viiekordseid
suuri maju, kus on palju kortereid. Kadrinas on mitu kauplust, postkontor,
apteek, raamatukogu, rahvamaja, lastepäevakodu. On ka tervisekeskus,
kus töötavad arstid. Spordikeskuses on spordisaal ja ujula.
Tuletõrjemaja lähedal on haljasala, kus asub väike lava
vabaõhuetendusteks. See on Tallinna suure laululava sarnane.
Kadrinas on mõned tööstusettevõtted, kuid paljud
sõidavad tööle Rakveresse ja Tapale. Autobussijaam asub
koolimaja lähedal. Ka palju õpilasi sõidab kooli bussidega.
Kadrina kool on Eesti kõige suurem maakool. Siin õpib üle
900 õpilase ja töötab üle 70 õpetaja.
Kõige vanem ehitis Kadrinas on kahtlemata kirik. See on
kolmelööviline gooti stiilis kodakirik. Ajaloolaste arvates ehitati
kivikirik XV sajandil. Koguduse vanust arvatakse aastast 1231.
Kiriku ees kõrgub mälestusmärk I maailmasõjas ning
Vabadussõjas langenud Kadrina kihelkonnast pärinevatele
sõjameestele. Seal on kivisse - Saaremaa dolomiiti - raiutud nende
nimed. Ka on ära märgitud mitmed tähtsamad sündmused
Eesti Vabariigi elust. Tegelikult on see mälestussammas uuesti üles
ehitatud (valmis 1990) originaalsamba fotode järgi . Vana, 1926. aastal
avatud mälestussamba, lõhkusid 1941. aastal nõukogude
võimu pooldajad. Eesti Vabariigi taassünni ajal taastati Eestis
palju võõrvõimu poolt lõhutud
mälestusmärke, sest rahvas ei unusta oma kangelasi, kes andsid
elu kodumaa vabastamise eest.
Kadrinas asub ka üks väga originaalne mälestusmärk. See
on ausammas eesti keelele, meie emakeelele. Eestlased peavad oma
emakeelt väga ilusaks ja austusväärseks. Sellepärast
tekkiski mõte väljendada seda lugupidamist lausa ausamba
püstitamisega. Ürituse eestvedajaks oli ajakirjanik Rein Sikk.
Raha koguti annetustena alates 1988. aastast. Kavandi saamiseks korraldati
konkurss. Þürii valis viiest laekunud tööst kavandi,
mis süboliseerib aabitsakukke. Ausammas püstitati koolmaja
lähedale. Selle pidulik avamine toimus 21. mail 1994.
Väiksemaid mälestusmärke on Kadrinas ka. Kalmistu loodepoolse
värava lähedal haljasalal on mälestuskivi Estonia laevahuku
ohvritele, sest Kadrinast oli neid mitu.
Bussijaama juures oleval muruplatsil on mälestuskivi II maailmasõja
päevil peaaegu samas kohas hukkunud sõjameestele.
Praeguse vallamaja lähedal avati väike mälestuskivi 2001.
aastal, kui tähistati 50 aasta möödumist Kadrina
Masina-Traktorijaama (MTJ) loomisest. Hiljem kandis see nime Eesti
Põllimajandustehnika Tootmiskoondis (EPT). Sellest ajast pärinevad
ka sealses piirkonnas asuvad suured tootmishooned, kus tänapäeval
on koha leidnud mitmeid asutusi. Praegune valla keskus - vallamaja - oli
siis kontorihoone.
Kadrinat läbiva raudtee lähedal väikeses pargis on
mälestusmärk sõjas langenud nõukogude sõduritele.
Kadrinat läbiv raudtee avati 1870. aastal. Sellest ajast pärineb
ka vana arhitektuuriliselt huvitav jaamahoone. Tänapäeval seda
ei kasutata ja seda ähvardab lammutamine. Esimeseks jaamaülemaks
Kadrinas oli meie tuntud arstist kirjaniku, eesti rahvaeepose "Kalevipoeg"
looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald.
Kadrinast umber 8 km edela poole on Loobu jõe algus. Selle lähedal
oli ka Freidrich Reinhold Kreutzwaldi sünnikodu. Selle koha tähistas
tänulik rahvas samuti mälestusmärgiga. 1933. aastal, lauluisa
130. sünniaastapäeva puhul, avati seal tammepuust sammas. 1953.
aastal, kui tema sünnist möödus 150 aastat, avati seal
graniitsammas, mis püsib seal praegugi ja küllap kaua veel.
lehe algusse
|
