|
NEERUTI SELTS MTÜ |
|
• PIKK LOODUSRETK •5. MAI NEERUTI PÄEV –LOODUSRETK NEERUTI MKA-L Buss väljub 10-00 rahvamaja juurest |
|
•LOODUSÕPITUBA •12. MAI •VIITNA MKA LOODUSEST •(Katrin Jürgenson)
• ÕPITUBA KODULUGU •19. MAI TUNTUD INIMESI KADRINA AJALOOST NÄITUS 50 AASTASE OKUPATSIOONIAJA ASJAD 21 –27 MAI KELL 10– 17 * Oodatud on kõik Neeruti Seltsi liikmed ja ka seltsi astumisest huvitatud inimesed * Infotelefon 55525314 |
|
Info 55525314 neerutiselts@hot.ee ALGUS kell 10 KOHT LOODUSTUBA Pargi 3 VÄLJASÕIDUD rahvamaja eest KELL 10 OSALUSTASUD õpituba 2 €; NS liige 1,5 € pikk retk loodusesse 10 € |
|
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond. Partlaste sugukonda kuulub kolm alamsugukonda: harakhanilased, kuhu kuulub üksainus liik, hanilased ja partlased[1]. Hanilaste alamsugukonna suurim perekond ongi hani, aga sinna kuuluvad ka perekonnad luik, lagle, ogahani, tuhkhani ja vaaraohani[2]. Lumehane (Chen), keiserhane (Philacte), stepihane (Cygnopsis) ja vööthane (Eulabeia) käsitletakse ka eraldi perekondadena. |
|
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik. 2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik Välimus: Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt. Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ning Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne. Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarileletutt. |
